Tudraõli

Ristõieliste sugukonna üks perekondi on tudrad (Camelina Crantz). Sellesse kuuluvad meil esinevatena liiv-, karvane-, lina- ja põldtuder . Esimesed kolm on umbrohud, neljandat kultiveeritakse aga õlitaimena.

Põld- ehk õlituder, Camelina sativa Crantz, i.k. false flax, (soomekeeles – ruistankio, venekeeles – rõžik) on seni teenimatult vähe kasutamist leidnud õlikultuur. Ta idaneb 1 – 2oC juures, oras ei karda isegi 10 –12 miinuskraadi, on lühikese kasvuajaga (70 –90 päeva). Põldtuder lepib kehva maa ja kehva ilmaga, ei haigestu kergesti, on nn. Lepiskultuur.

Tudraõli on oma omadustelt, tervistavalt toimelt ja kasutamisviisilt sarnane linaõliga.

Seemnete õlisisaldus on 30 – 46 %. Õli rasvhapete spekter sarnaneb linaõli omaga, eruukahapet on rohkem, 3 % ringis. Linoolhapet (w6) on u.15% ja linoleenhapet (w3) 40%, suhe w6/w3 linaõlist seega ligi kaks korda suurem. Teistest levinud (toidu)õlidest (raps, soja, päevalill, lina) rohkem on tudraõlis leida looduslikke antioksüdante tokoferoole ja karotenoide. Õli säilivus ja maitseomadused on paremad kui linaõlil. On ka gondoiinhapet 12 – 15 % , selle toime kohta on teave puudulik.

Tudraõli on tõhus halva LDL- kolesterooli taseme alandaja veres. 30 g õli sissevõtmine iga päev kuue nädala jooksul langetas kolesterooli taset 12 %, kaks korda rohkem kui rapsi ja oliiviõli. Oluliselt paranes lipiidide spekter veres, normaliseerus vererõhk ja katsealuste patsientide üldseisund.

Soovitatakse tarvitada nagu linaõligi, 1 – 2 supilusikatäit hommikul tühja kõhuga nelja- kuni kuuenädalaste kuuridena. 200 g pudelist jätkub nädalaks.